Текущата страница || История

Субтитри за (—) (1983)

Естонски
Юли 21 2019 23:40:52
Направено от Pastella
Zamok lgunov.1983.et.1.25fps.1563752452.srt ⭳
Качество: неизвестно

Предварителен преглед: Множител е 1.
Офсет е 0.3.

Съдържанието на файла:

1 00:00:03,400 --> 00:00:07,500 VALETAJATE LOSS 2 00:00:34,500 --> 00:00:40,200 Filmi muusika on ansamblitelt APELSIN ja KUKERPILLID 3 00:01:05,543 --> 00:01:11,432 See lugu juhtus minuga, kui ma olin veel poisike. 4 00:01:12,194 --> 00:01:17,072 Hommikul, nagu tavaliselt, ei tahtnud ma tõusta. 5 00:01:17,073 --> 00:01:20,335 Nii ma siis ütlesin, et alles magan. 6 00:01:20,336 --> 00:01:25,774 "Ausõna, magan." Aga ema millegipärast ei jäänud uskuma 7 00:01:25,891 --> 00:01:29,038 ja mul tuli ikkagi tõusta. 8 00:01:38,324 --> 00:01:44,707 Ema küsis: "Miks sa selle katki tegid?" "Ise läks," ütlen ma. "Ausõna." 9 00:01:44,708 --> 00:01:48,247 Jälle ta ei uskunud. Ma isegi solvusin ta peale. 10 00:01:48,248 --> 00:01:52,309 Muidugi ma valetasin. Noh ma valetasin mõnikord. 11 00:01:52,310 --> 00:01:55,997 Kuid siis mulle ei tundunud, et see on halb. 12 00:01:59,338 --> 00:02:02,762 Igal hommikul oli vaja korrastada voodi, 13 00:02:02,763 --> 00:02:07,997 pesta ennast, pesta hambaid, ikka jälle ja jälle! 14 00:02:09,416 --> 00:02:16,845 Aga ema ühtvalu: "Kas hambaid pesid?" Ja mina: "Pesen, pesen." 15 00:02:22,093 --> 00:02:26,183 "Aga kõrvad?" - "Pesen, pesen." 16 00:02:28,701 --> 00:02:31,021 "Mida sa seal nii kaua teed?" 17 00:02:31,150 --> 00:02:36,450 "Kuidas sa ei mõista? Hammaste pesemine, see võtab tohutu aja. 18 00:02:36,451 --> 00:02:40,148 Ja siis on veel käsi vaja pesta ja nägu ja kaela! 19 00:02:40,149 --> 00:02:44,234 Ja ma tahan veel jalad ka ära pesta." 20 00:02:49,293 --> 00:02:52,302 "Ma tahtsin jalgu pesta, ausõna." 21 00:02:53,332 --> 00:02:56,293 Hommikuks tegi ema tihti putru. 22 00:02:56,294 --> 00:03:01,112 Ah, kuidas ma praegu seda sööksin! Aga siis ei võinud ma seda kannatadagi. 23 00:03:01,113 --> 00:03:06,026 Seepärast ma valetasin jälle. Ütlesin, et sõin ja jooksin välja. 24 00:03:06,027 --> 00:03:10,024 Loomulikult olin lubanud, et õuest sammugi välja ei lähe. 25 00:04:18,974 --> 00:04:22,343 Ja nii see kõik algaski. 26 00:05:04,266 --> 00:05:08,065 Järsku peatas mind keegi kentsakais rõivais tundmatu 27 00:05:08,066 --> 00:05:13,506 ja kõnetas mind nimepidi. Mina küsin: "Kuidas te mu nime teate?" 28 00:05:13,666 --> 00:05:16,846 "Oo, ma tean sinu kohta kõike, 29 00:05:16,847 --> 00:05:20,999 ainult, kui aus olla, ei tea ma, kus sa oma püksid lõhki rebisid?" 30 00:05:21,067 --> 00:05:23,327 Ja siis hakkasin ma kohe luiskama, nii kuis jaksasin. 31 00:05:23,328 --> 00:05:29,664 Et püksid tõmbas mul keegi poisike katki ja et ma lähen suhkrut tooma, kuhu ema mind saatis. 32 00:05:29,665 --> 00:05:36,500 Ja nagu ikka, lisasin: "Ausõna." Siis pakkus ta, et viib mu poe juurde. 33 00:05:44,900 --> 00:05:49,322 "No vedas mul," mõtlen ma. "Sõidan nagu tõeline prints!" 34 00:05:49,323 --> 00:05:54,405 Kui ometi meie õue poisid seda näeks! Läheksid kadedusest lõhki! 35 00:06:16,395 --> 00:06:19,212 Vaatan, oleme linnast välja sõitnud. 36 00:06:19,980 --> 00:06:22,701 "Kuhu me, onuke, läheme?" küsin. 37 00:06:22,702 --> 00:06:27,002 "Kas sa siis ei tea?" vastab tema. "Suhkrut ostma." 38 00:06:27,003 --> 00:06:30,218 "Kas varsti jõuame pärale?" küsin mina jälle. 39 00:06:30,219 --> 00:06:35,530 Aga tema: "Varsti, ausõna. Sa ei jõua kolmenigi lugeda." 40 00:06:35,531 --> 00:06:41,214 "Üks, kaks, kolm," lugesin ma, kuid me polnud veel pärale jõudnud. 41 00:06:41,469 --> 00:06:45,944 "Mulle tundub," mõtlen ma, "ta petab mind." 42 00:07:22,429 --> 00:07:25,544 "Kuhu me jõudsime?" küsin mina. 43 00:07:25,545 --> 00:07:29,542 "Poodi suhkru järele," vastab tema. 44 00:07:29,543 --> 00:07:33,280 "Aga mulle pole suhkrut vaja," ütlen. "Ma valetasin teile." 45 00:07:33,281 --> 00:07:39,264 Ja tema: "Ka mina valetasin. Tere tulemast kuninga lossi." 46 00:07:47,983 --> 00:07:52,521 "Oodake siin!" ütles ta ja ise kadus. 47 00:08:57,440 --> 00:09:04,147 "Küll on imelik loss," mõtlesin ma, kui võõras uuesti ilmus. 48 00:09:06,148 --> 00:09:12,763 "Ei, ei!" ütleb ta. "Sellise väljanägemisega ei kõlba minna kuninga vastuvõtule. 49 00:09:12,764 --> 00:09:19,331 Püksid lõhkised, varrukas määrdunud. Nii on hoopis teine asi!" 50 00:09:39,810 --> 00:09:44,569 "Ah-haa!" ühmas kuningas. "Veel üks aus inimene astus sisse." 51 00:09:44,570 --> 00:09:49,031 "Muidugi aus!" ma lausa solvusin. "Misasja? Ma ei valeta kunagi." 52 00:09:49,032 --> 00:09:51,264 Aga nemad: "Hi-hi- hi!" 53 00:09:51,265 --> 00:09:56,975 "Me räägime ka kogu aeg ainult tõtt. Mitte sõnakestki ei valeta. 54 00:09:56,976 --> 00:10:00,888 Kuidas sulle meie kristallist lühter meeldib?" 55 00:10:03,283 --> 00:10:07,952 "Küll ikka valetate," ütlen ma. "Need on ju tavalised õhupallid." 56 00:10:07,953 --> 00:10:12,693 "Tead, miks sulle tundub, et me valetame? Sellepärast, et sul pole ühte kõrva." 57 00:10:12,694 --> 00:10:16,182 Mina katsun - mõlemad on alles. 58 00:10:16,183 --> 00:10:20,234 Aga nemad: "Hi-hi-hi!" Petsid. 59 00:10:20,235 --> 00:10:23,654 "Üldse," mõtlen, "miks narride peale solvuda?" 60 00:10:23,655 --> 00:10:25,942 Ja ei solvunudki. 61 00:10:26,568 --> 00:10:31,304 Siis ütleb kuningas mulle: "Puhake pikast teest pehmel diivanil." 62 00:10:31,305 --> 00:10:37,688 Ma võtsin hoogu ja puhh! Ja nemad jälle vastikult: "Hi-hi-hi!" 63 00:10:37,689 --> 00:10:42,330 "Kõik," mõtlesin ma. "Kõik! Kui veel midagi..." 64 00:10:42,331 --> 00:10:50,332 Ja järsku: "Tema kõrgus, Kuningas Viimane, pakub teile teie aususe eest jäätist." 65 00:10:52,997 --> 00:10:56,583 Jäätis! 66 00:10:56,983 --> 00:11:02,008 Loomulikult olin ma selle nimel valmis kõike andestama. 67 00:11:18,787 --> 00:11:24,716 Kõik: "Ha-ha-ha!" Aga see teeb näo, nagu ei märkaks midagi. 68 00:11:29,540 --> 00:11:35,792 Mind oli see ära tüüdanud ja küsisin: "Millal te mind tagasi viite?" 69 00:11:35,793 --> 00:11:41,948 "Aga sina," ütleb ta, "tee kukerpalli ja oled kohe kodus. 70 00:11:41,949 --> 00:11:45,952 Ausõna, see on ju võluloss." 71 00:12:28,100 --> 00:12:35,269 Siis teatas tema kõrgus, Kuningas Viimane: "Meile tulevad täna külalised kaugelt maalt. 72 00:12:35,270 --> 00:12:42,915 On vaja korraldada pidulik vastuvõtt ja näidata neile meie suurepärast lossi." 73 00:13:24,737 --> 00:13:27,259 Kas nad ei näe mitte midagi? 74 00:13:30,552 --> 00:13:37,377 "On alles totud," mõtlesin ma. Aga kuningas: "Ja-jaa, kogu ilmas pole sellist ebatavalist 75 00:13:37,378 --> 00:13:42,992 luksuslikku lossi ja sellist tagasihoidlikku, õiglast ja ausat kuningat kui mina. 76 00:13:42,993 --> 00:13:48,917 Kallid külalised, kas sooviksite puhata pikast teest pehmetel diivanitel?" 77 00:13:56,223 --> 00:13:58,603 Seda pettust ei suutnud ma enam välja kannatada: 78 00:13:58,604 --> 00:14:05,542 "Ärge istuge nendele diivanitele. Kui istute, lähevad need lõhki ja te kukute. 79 00:14:05,625 --> 00:14:08,819 Siin pole miski tõeline, isegi jäätis mitte. 80 00:14:08,820 --> 00:14:12,776 See on luiskajate, valetajate ja petiste loss. 81 00:14:13,111 --> 00:14:19,172 Väga palun teid, viige mind koju! Ma ei taha enam siia jääda." 82 00:14:38,000 --> 00:14:41,887 Mulle öeldi: "See ongi sinu kodu." 83 00:15:15,403 --> 00:15:19,493 Ma tervitasin juhti ja palusin mind koju viia. 84 00:15:19,653 --> 00:15:22,799 Ta vaatas mind pealaest jalatallani. 85 00:15:24,933 --> 00:15:29,609 "Ah, see! See on meie koolivorm," valetasin ma. 86 00:15:29,610 --> 00:15:31,994 Juht ei vastanud midagi ja sõitis minema. 87 00:15:31,995 --> 00:15:38,719 Aga mina jäin mõttesse. Jah! Ja siis sain ma kõigest aru. 88 00:15:38,720 --> 00:15:44,799 Ja teate! Sellest hetkest alates ei valeta ma enam mitte kunagi! Ausõna! 89 00:15:55,680 --> 00:15:59,410 Jutustas Pastella