Trang hiện tại || Lịch trình

Phụ đề của Truyện ngư ông và cá vàng (1950)

tiếng Estonia
Tháng mười một 16 2022 23:11:22
đã đăng theo Felix Kotta, Kalju Kangur, Argopoiss₂
Skazka o rybakye i rybkye.1950.et.1.25fps.1668640282.srt ⭳
Điểm: Bất minh

From SubClub.eu. Uses the translation by Kalju Kangur and Felix Kotta.

Xem qua băng hình: Hệ số nhân là 1.
Số lần là 0. Hệ số nhân là 1.
Số lần là -0.6.

Nội dung văn bản của tệp tin là:

1 00:00:05,800 --> 00:00:10,000 MUINASJUTT KALAMEHEST JA KALAKESEST A. Puðkini muinasjutt 2 00:00:36,181 --> 00:00:44,492 On haljas tamm kesk meremüha. Kuldketti kandmas on see tamm 3 00:00:44,792 --> 00:00:55,230 ja õpetatud kõuts käib üha seal ringi, sammu järel samm. 4 00:00:55,530 --> 00:01:05,684 Samm siia - kõlab laul ühtäkki, samm sinna - muinaslool on järg. 5 00:01:05,984 --> 00:01:15,354 Mis imed: oksal silmad näkki, käib ringi metsavaim, peas lehepärg. 6 00:01:15,654 --> 00:01:22,999 On teab mis jäljed siin või teisal kesk teab mis teede tundmatust. 7 00:01:23,162 --> 00:01:32,213 Hütt kanajalgadel seal seisab ning pole akent sel, ei ust. 8 00:01:32,513 --> 00:01:42,545 Seal mets ja org on ebamaine. Seal koidikul lööb randa laine 9 00:01:42,845 --> 00:01:49,823 ja liivikule selgest veest kolmkümmend vaprat sõjameest 10 00:01:50,123 --> 00:01:59,535 üksteise järel, uhkel vaatel, siis tõuseb kroonumehe saatel. 11 00:01:59,835 --> 00:02:05,793 Noor tsaaripoeg seal võidab tsaari, kui suur ja julm ka poleks see. 12 00:02:05,993 --> 00:02:09,889 Seal lendab keset pilvesaari 13 00:02:10,299 --> 00:02:20,425 nõid, kandes vägilast - ta tee viib üle maa ja üle vee. 14 00:02:20,725 --> 00:02:32,130 Seal tsaaritütar vang on, aga hunt istub truult ta akna taga. 15 00:02:32,430 --> 00:02:40,000 Baba-Jagaa seal uhmri sees kord rändab maal, kord ujub vees. 16 00:02:40,463 --> 00:02:53,919 Seal hukkub tsaar Kaðtðei, seal aimust saad Venemaast ja vene vaimust. 17 00:02:55,219 --> 00:03:00,612 Seal olin, nägin üht ja teist, 18 00:03:00,912 --> 00:03:11,790 merd, mererannal haljast tamme, kus õpetatud kõuts seab samme 19 00:03:12,090 --> 00:03:18,294 ja vestab lugusid. Üks neist 20 00:03:18,374 --> 00:03:28,000 mul mõttes mõlgub ammuaegu. Siin selle loo ma räägin praegu. 21 00:03:29,063 --> 00:03:39,077 Elasid-olid kord eite-taati sini-sinise mere rannal. 22 00:03:39,377 --> 00:03:49,117 Kehvas onnis mööda saatsid aastaid täpselt kolmkümmend kolm. 23 00:03:49,417 --> 00:03:57,324 Taat püüdis merel kala, eit aga sõtkus kodus vokki. 24 00:03:57,624 --> 00:04:07,562 Heitis taat kord merre nooda, ainult kõntsa jäi noodapärra. 25 00:04:07,862 --> 00:04:18,199 Heitis teist korda merre nooda, noot tõi kaasa vaid meriheina. 26 00:04:18,499 --> 00:04:27,954 Kolmandat korda heitis ta nooda, noodapäras kalake siples. 27 00:04:28,254 --> 00:04:32,293 Mitte harilik kala, vaid kuldne. 28 00:04:32,393 --> 00:04:39,316 Kuid kalake hakkab kohe paluma ja inimkeeli anub ta taati: 29 00:04:39,616 --> 00:04:46,411 "Kallis taadike, lase mind merre, heldelt selle eest tasun sulle, 30 00:04:46,711 --> 00:04:50,667 tõotan kõike, mida vaid soovid." 31 00:04:50,827 --> 00:04:55,494 Kohkus taat ja imestas väga. 32 00:04:55,794 --> 00:05:05,784 33 aastat käin noodaga merel, rääkimas veel pole kuulnud kala. 33 00:05:07,564 --> 00:05:15,267 Kuldse kala ta lasi vette ja talle lahkesti lausus: 34 00:05:15,567 --> 00:05:22,776 "Jumal sinuga, kuldne kala, su tasu pole mulle vaja. 35 00:05:22,966 --> 00:05:29,857 Rända pealegi sinises meres, ela rõõmsalt veealuste peres!" 36 00:05:41,757 --> 00:05:49,945 Eide juurde taat naaseb koju ja suurest imest pajatab talle: 37 00:05:50,245 --> 00:05:58,910 "Täna jäi merel kala mu noota; mitte harilik kala, vaid kuldne. 38 00:05:59,210 --> 00:06:06,626 Rääkis see kala inimkeeli, koju, merre palus end lasta. 39 00:06:06,926 --> 00:06:15,224 Heldelt selle eest tasuda lubas, tõotas kõike, mida vaid soovin. 40 00:06:18,524 --> 00:06:27,112 Ei talt tasu ma saada tahtnud, lasksin muidu ta tagasi merre." 41 00:06:27,312 --> 00:06:34,264 Eit hakkas kurjalt noomima taati: "Oh sina lollpea! Viimane tohman! 42 00:06:34,364 --> 00:06:38,300 Kalalt ei mõistnud midagi nõuda! 43 00:06:38,319 --> 00:06:44,796 Oleksid küsinud vastse küna, meie oma on ammugi lõhki." 44 00:08:39,696 --> 00:08:48,152 Taat läks sinise mere randa. Meri kergelt õõtsuma hakkas. 45 00:08:49,452 --> 00:08:53,387 Kuldset kalakest taadike kutsus. 46 00:08:58,287 --> 00:09:05,692 Ujuski kala ta juurde ja küsis: "Ütle, taadike, mida sa soovid?" 47 00:09:05,832 --> 00:09:12,457 Kummardab talle taat ja vastab: "Kalade kuninganna, heida armu, 48 00:09:12,757 --> 00:09:19,853 eit mul kurjasti sõitlema hakkas, riideleb aina ja rahu ei anna: 49 00:09:20,153 --> 00:09:29,165 vastset küna ta saada tahab, meie oma on ammugi lõhki." 50 00:09:29,465 --> 00:09:36,821 Kostab taadile kuldne kala: "Ära muretse, taat, mine koju, 51 00:09:37,021 --> 00:09:41,841 vastse küna te peate saama." 52 00:09:42,141 --> 00:09:50,307 Eide juurde taat tuleb koju, juba eidel on vastne küna. 53 00:09:50,607 --> 00:09:58,712 Ise ta aga veel kurjemalt sõitleb: "Oh sina lollpea! Viimane tohman! 54 00:09:59,000 --> 00:10:07,299 Küsida oskas see tohman vaid küna! Künast küll ilmatu palju on kasu?! 55 00:10:09,209 --> 00:10:19,111 Otsemat teed mererannale mine, tervita kala ja tarekest nõua!" 56 00:10:26,311 --> 00:10:34,313 Taat läks sinise mere randa, tumedaks tõmbus sinine meri. 57 00:10:34,613 --> 00:10:43,082 Jällegi kutsus seal kuldset kala, ujuski kala ta manu ja küsis: 58 00:10:43,311 --> 00:10:46,999 "Ütle, taadike, mida sa soovid?" 59 00:10:47,099 --> 00:10:51,174 Kummardab taat talle ja kostab: 60 00:10:51,474 --> 00:10:57,977 "Kalade kuninganna, heida armu! Eit mul kurjemini veel sõitleb, 61 00:10:58,077 --> 00:11:06,489 riidleb aina ja rahu ei anna: tarekest endale saada tahab." 62 00:11:06,789 --> 00:11:14,496 Kostab siis taadile kuldne kala: "Ära muretse, taat, mine koju, 63 00:11:14,596 --> 00:11:19,356 sündigu nõnda - saate ka tare." 64 00:12:55,656 --> 00:13:03,038 Läheb taat oma hurtsiku juurde, pole jälgegi hurtsikust enam. 65 00:13:03,338 --> 00:13:10,056 Seisab seal ärklikambriga tare, korsten valgeks lubjatud ülal, 66 00:13:10,356 --> 00:13:14,993 tammelippidest tehtud värav. 67 00:13:15,213 --> 00:13:21,369 Tare akna all eit istub pingil, kirub taati, kuis eales mõistab: 68 00:13:21,569 --> 00:13:29,520 "Oh sina lollpea! Viimane tobu! Nõudis, tobuke, tarekest ainult! 69 00:13:29,820 --> 00:13:37,896 Mine ja tervita kuldset kala: talunaiseks jääda ma ei taha, 70 00:13:38,046 --> 00:13:41,885 soovin olla auväärne aadlik." 71 00:13:47,775 --> 00:13:57,495 Taat läks sinise mere randa, rahutuks muutus sinine meri. 72 00:13:57,695 --> 00:14:07,050 Kutsus taat seal kuldset kala, ujuski kala ta manu ja küsis: 73 00:14:07,350 --> 00:14:10,961 "Ütle, taadike, mida sa soovid?" 74 00:14:11,261 --> 00:14:19,664 Kummardab taat talle ja kostab: "Kalade kuninganna, heida armu! 75 00:14:19,824 --> 00:14:27,057 Eit mul kurjemini veel sõitleb, riidleb aina ja rahu ei anna. 76 00:14:27,357 --> 00:14:35,485 Talunaine ei taha ta olla, auväärt aadlikuks saada soovib." 77 00:14:35,785 --> 00:14:42,854 Kostab siis taadile kuldne kala: "Ära muretse, taat, mine koju!" 78 00:16:34,454 --> 00:16:37,999 Eide juurde taat tuleb jälle. 79 00:16:38,173 --> 00:16:47,158 Juba eemalt nägi kõrget lossi, lossitrepil aga eit aga seisab, 80 00:16:47,358 --> 00:16:55,401 seljas sooblinahast jakk, lauba kohal brokaadist ehe, 81 00:16:55,701 --> 00:17:03,226 kallid pärlikeed ümber kaela, sädelev sõrmus igas sõrmes, 82 00:17:03,416 --> 00:17:07,209 jalas säärikud punasest nahast. 83 00:17:07,309 --> 00:17:15,597 Eide juures on varmad teenrid, neid ta peksab ja juustest katkub. 84 00:17:15,897 --> 00:17:23,883 Räägib taat oma eidele nõnda: "Tere, auväärt aadlikuemand! 85 00:17:24,873 --> 00:17:29,095 Vist sul viimaks süda on rahul." 86 00:17:29,295 --> 00:17:36,662 Eit aga kurjalt sõitlema hakkab, hobusetalli kihutab taadi. 87 00:17:38,702 --> 00:17:42,999 Möödub nädal ja teinegi nõnda. 88 00:19:04,000 --> 00:19:10,227 Eit veel kurjemalt riidleb kui enne, jälle kala juurde saadab ta taadi: 89 00:19:10,527 --> 00:19:18,770 "Mine ja tervita uuesti kala: auväärt aadlik ma olla ei taha, 90 00:19:18,800 --> 00:19:22,777 soovin olla vägev tsaarinna." 91 00:19:25,699 --> 00:19:33,373 Kohkus taat, hakkas paluma eite: "Naine, oled sa ogaraks läinud? 92 00:19:33,573 --> 00:19:39,999 Ei sul kõnet, ei peeni kombeid, riik naerab su sedasi välja." 93 00:19:40,167 --> 00:19:46,511 Eit aga pööraselt sattus raevu, vastu kõrvu taadile äigas: 94 00:19:46,811 --> 00:19:54,881 "Kuidas sa, maamats, vaielda julged sellega, kes on auväärt aadlik?! 95 00:20:14,011 --> 00:20:23,543 Käi randa! Ütlen sulle heaga, ei lähe - lasen vägisi viia." 96 00:20:26,843 --> 00:20:36,359 Mereranda taat läks jälle, mustaks tõmbus sinine meri. 97 00:20:37,259 --> 00:20:41,444 Kutsus taat seal kuldset kala, 98 00:20:42,500 --> 00:20:49,342 ujuski kala ta manu ja küsis: "Ütle, taadike, mida sa soovid?" 99 00:20:49,442 --> 00:20:56,999 Kummardab taat talle ja kostab: "Kalade kuninganna, heida armu! 100 00:20:57,202 --> 00:21:04,099 Jällegi eit mul sõitlema hakkas: enam ei taha ta olla aadlik, 101 00:21:04,299 --> 00:21:08,399 soovib olla nüüd vägev tsaarinna." 102 00:21:10,053 --> 00:21:17,428 Kostab siis taadile kuldne kala: "Ära muretse, taat, mine koju! 103 00:21:18,728 --> 00:21:22,999 Olgu! Saagu su eidest tsaarinna." 104 00:23:04,705 --> 00:23:11,683 Taat tuli tagasi eide juurde ja näebki seal tsaarilossi. 105 00:23:12,783 --> 00:23:19,994 Ühes saalis ta eit istub lauas nagu tsaarinna kunagi, 106 00:23:20,104 --> 00:23:27,690 aga teenreiks bojaarid on puha, kalleid veine nad kallavad klaasi, 107 00:23:27,990 --> 00:23:31,998 naine joob ja sööb präänikuid peale; 108 00:23:32,988 --> 00:23:39,766 julmad valvurid seisavad ringis ja hoiavad tapreid õlal. 109 00:23:40,066 --> 00:23:47,482 Nägi neid taat ja kohkus väga! Eide ees ta kummardas maani, 110 00:23:47,692 --> 00:23:57,791 lausudes: "Tere, vägev tsaarinna! Nüüd vist viimaks su hing on rahul?" 111 00:23:58,007 --> 00:24:05,839 Eit aga, heitmata pilku ta poole, lossist kihutada ta käskis. 112 00:24:06,139 --> 00:24:14,257 Kohe hakkasid teenrid-bojaarid andma taadile kuklasse hoope. 113 00:24:14,557 --> 00:24:20,548 Vahimehedki haarasid taprid, hädavaevu ta eluga pääses. 114 00:24:20,848 --> 00:24:28,385 Rahvas naeris veel pealekauba: "Kulubki ära, va mühkam, sulle! 115 00:24:28,685 --> 00:24:32,366 Teiseks korraks ehk tarkust kogud." 116 00:24:32,388 --> 00:24:36,667 "Ei tasu istuda võõrasse rekke!" 117 00:24:56,366 --> 00:25:01,399 Nädal möödub ja teinegi nõnda. 118 00:25:50,665 --> 00:25:58,541 Eit aga kurjemalt sõitleb kui enne. Saadab bojaarid otsima taati. 119 00:26:38,341 --> 00:26:45,324 Taat otsiti üles, viidi lossi. Eit käratab taadile nõnda: 120 00:26:45,499 --> 00:26:55,980 "Mine ja tervita uuesti kala: enam ei taha ma olla tsaarinna, 121 00:26:56,630 --> 00:27:08,992 merede valitsejaks ma saagu, et siis elada võiksin ma meres 122 00:27:11,542 --> 00:27:24,599 ja et kuldne kala mind teeniks, täpselt täidaks kõik mu käsud." 123 00:27:26,255 --> 00:27:35,893 Vastu hakata taat ei söanda, öelda ei julge ainsatki sõna. 124 00:27:37,193 --> 00:27:45,968 Läheb ta sinise mere randa ja näeb - merel on must maru: 125 00:27:46,268 --> 00:27:55,613 vihased lained on paisunud kõrgeiks, raksuvad aina, mühavad aina. 126 00:27:57,613 --> 00:28:01,682 Kutsub taat seal kuldset kala. 127 00:28:02,882 --> 00:28:10,454 Ujubki kala ta manu ja küsib: "Ütle, taadike, mida sa soovid?" 128 00:28:10,754 --> 00:28:20,000 Kummardab taat talle ja kostab: "Kalade kuninganna, heida armu! 129 00:28:20,491 --> 00:28:27,798 Mida küll riiaka eidega teha? Enam ei taha ta olla tsaarinna, 130 00:28:27,998 --> 00:28:37,358 merede valitsejaks nüüd ihkab, et võiks elada sinises meres, 131 00:28:38,458 --> 00:28:48,915 ja et ise sa teeniksid teda; teeksid kõike, mida ta käsib." 132 00:29:10,215 --> 00:29:17,645 Sõnakest enam ei öelnud kala, sabaga laksu lõi ainult korra, 133 00:29:17,945 --> 00:29:22,192 sinise mere põhja siis kadus. 134 00:29:23,292 --> 00:29:27,388 Kaua taat ootas vastust rannas, 135 00:29:28,088 --> 00:29:36,750 kuid asjatult. Koju siis kõmpis, vaatas: jälle seal seisab hurtsik, 136 00:29:36,950 --> 00:29:45,199 eit aga konutab uksepakul ja ta ees lebab lõhkine küna. 137 00:30:07,500 --> 00:30:11,050 Felix Kotta ja Kalju Kanguri jutu sättis supiks Argopoiss